Kõige populaarsem küsimus: MIKS???

Kõlab väga hea küsimusena ja täiesti õigustatuna. Miks peaks üks tervemõistuseline inimeseloom minema  Väljamaale sisehalli ennast 24h piinama? Vastus peitub ilmselgelt viimases küsimuses. Tervemõistuslik ei lähekski.

Õnneks- kahjuks Timmo ei kuulu nende hulka ja mina kaugeltki mitte. Seega kui Timmole plaan tuli, siis ma just vastu ei puigelnud. Mõeldud, tehtud. Timmo veetis ühe unetu öö ja saigi meid läbi ime registreeritud. 120 koht oli ainult ja nagu Xdreami B rajalgi , sulasid need kohad väga kiiresti.

Kahjuks sai veidi liiga ennatlikult võistkonnale nimi pandud, või noh Timmo jõudis ehk liiga hilja New Balance uksetaha. Igatahes oli meid tegelikult 4. 3. New Ballance teami liige oli ajalooõpetaja Joosep Loost. Ja kõige tähtsam toetaja - Liisu.

Ettevalmistustest kahjuks pole mõtet palju rääkida, Randy soovitus iga tund kas geel või batoon oli väga asjakohane(tänud) ja hoiatus et rada on siga kõva .

Laevaga Soome sõites tegime oma esimese maratoni – laevatamises. Õhtul läksime laeva teadmises et sõidame Tln-Hki-Tln-Hki. Ainuke üllatus oli see et auto pidin vahepeal Helsinkisse ära parkima.

Hommikul sõime võimalikult hilise hommikusöögi kell 6.30 ja algas matk võistluspaika, mis kestis ca 10 min J. 2. Vasakule oli märksõna. Raja äärde jõudes tuli valida omale meelispesa, sest kes ees see mees.(mitte nii nagu rajal, see on ringi jooksmise fenomen). Nii me siis ladusime oma mtid maha ja Timmo hakkas oma soetatud spordijoogipulbreid lauale laotama, et jätta proffesionaalset muljet. Kuna minul und ei tulnud otsustasin väikese meeldetuletuse valmis kritseldada ja lisasin ka oma spordijoogid ritta.

Aga jutt hakkab juba pikale venima, võtan nüüd jooksu kiirelt kokku. Kell 12.00 laupäeval hakkasime jooksma ja nii nagu alustasime nii heatujuliselt, aga 2 x kiiremas tempost 24h hiljem lõpetasime, vähemalt enamus meist.

Oleks see vaid nii olnud, sellisel juhul võiks see olla masohisti unelm.

Tegelikult oli aga asi veidikene huvitavam ja palju valusam. Tarkusterad peaksid jääma küll jutu lõppu aga juhuks kui mõni tahab juba jooksuketse jalga panna ja masohismi nautida siis soovitan panna jalga ühed väga head ketsida ja teised valmis panna ning varuda umbes 3-4 paari häid spordisokke.

Möödaminnes peaks mainima et kellelgi raukindlaid eesmärke ei olnud , kui väljaütlemisi oli olnud erinevaid. Minu põhiline eesmärk oli see et oleks nii fun kui võimalik. Teine eesmärk oli mitte Timmoga kaasa minna, sest ta niikuinii alustab liiga kiiresti.

Enne rajale minekut saime veel teele ilusad sõnad Maarjalt:paluti vähemalt nii kaua vastu pidada kui ergutusõnumeid tulema hakkab ja ennast ja tesi ei tohi lõhkuda. Vähe piimhapet ja ilusaid kurve.

Ühesõnaga rajale. Ei hakanud jalgratast leiutama vaid oma sammuga, kergelt liikvele, ei midagi liiga kiiret. Joosep vaatas ka et Timmoga pole mõtet kaasa minna ja nii me siis sõbralikult lõõpisime ja kõrvuti tiksusime. 30 min jooksu järel oli rõõm tõdeda et 1/48 on juba läbi. Veel rõõmsamad olime kui esimene 1h täis tiksus, vaid 23h veel. Elo on lill ja ringid veerevad kui herned.

Iga 2-2.30 peal sai Liisule naeratada ja 1. Tunnil geeli küsida. Samuti Joosepiiga 15 min tagant üks värskendus „naps“ võtta. 1h keskmine 143 lööki. (nu millegagi pidi ju tegelema ka:)

Teinegi tund mõõdus lennates nagu Timmogi. Naeratused igal ringil , väike drink ja batoon tunni vahetusel ning 1/12 tähistus Coca-colaga. Ka 2.h pls märkisin üles 145 lööki( enne lõppu oli vaja kiirust kruvima hakata. 2. Tunni sees tuli ka postiljon 1. Korda. Sander: Õige! Tark ei torma!

3. h poole peal nägin paraku väsimust Joosepi silmis ja tema optimism hakkas vaibuma, mu pidevat möla ei saatnud enam tagasiside, soovitasin tal veidi tempot taandada. Ta oli küll algselt vast , et kuidas ma niimoodi üksi siis edasi, aga kuna ma lubasin hakkama saada siis oli ta nõus tempot alandama. Mul jälle tekkis idee et ehk on võimalik Maraton alla 4 h. Pls 154 lööki

4h. Lõpuks paraku hakkas selguma et mitte seekord. Pls 162 lööki. Midagi andis vasakul tunda. Veidi tempot alla.

5.h Maraton 4.07.37 umbes. Ja Sandri ergutus: Timmo paistab, küta nüüd.

Ja Timmo paistiski, iga mõne ringi tagant jooksis ta must mööda

6. h oli kõige raskem, ei ühtki tervitust ja sisering jalg hakkas korralikult valutama ja 1. Villid olid kohal. Oli vaja 1. Korda sokke vahetada ja külmageeliga end meelitada. Samuti ei meeldinud mulle enam mu spordipüksid, kohe mitte ei meeldinud.

6h lõpus oli rõõmuaeg, tuli sundida end jälle liikuma kuna sai ümber pöörata ja 2. Jalale valu anda.

Samuti sain kätte Silveri ergutuse: Valu on vältimatu! Ei anna alla! Näita Järva sisu. See oli nagu rusikas silma auku, ja nii ma siis jälle jooksin. 6 h algus oli tõesti tore, ringi püürates anti vastutulejatele plaksu ja mulle tundub et peal 18.00 on palju inimesi internetis. Maarja: Jalad kõhu alt välja, juba saab ju teistpidi sibada! GO, JOKA. SKM: Vajuta nüüd, Tross! Pille: Tubli, Kristjan! Pärast jooksusuun vahetust tundub kõik nagu uus, Naudi jooksu! Raske hetk läheb mööda. Hoiame pöialt!Heleen, Peeter, Pille jt eesti Ultrajooksjad. Selliste kommentaaride peale oli kohe peris hea joosta, kui juba Eesti rekordiomanik ka pöialt hoiab J. Ja mudugi , kui Timmo on kohe- kohe käesJ, kuigi vahe oli selleks ajaks juba 6,6 km Timmo kasuks. Aga Sandri sõnad olid endiselt meeles.

7. tund ühesõnaga uus hingamine. Uus vanasõna ka: Kui mees on väsinud, siis mees kõnnib kiiresti. Tallinn (Timmo). Mulle meenus kohe Kõpu oma. Kui mees on väsinud joob ta õlut ja vaatab telekat.

8. tund algas suhteliselt OK-lt. Kuskil poole peal tundus t 2h on ühtepidi ringi joostes vist jala piir. See oli Timmo jaoks otsustav tund, ta oli nii orienteeritud jooksule et ei olnud nõus käima ja läks hoopis dussi alla. Nii ta meil istus mittemidagi ütleva näoga lauataga. ERX: Pane tempot juurde oled alles 67 aga õlu on hea. Kiirus: Pane mõni ring alla 3 min/km ka, palun. Siinkohal pean tõdema, et see jäi puhtalt selle taha et ei soovinud selleks aastaks ühtki lihaserebenemist, kaasaarvatud südame oma.

9.h , Miks see postiljon juba ei tule. Nüüd andis juba jalg piisavalt tunda ja sokkide-tossude vahetamine käis täie hooga. Villid aga tekkisid. Heleen Vennikas Sõua poega Jõua poega J Sul ju päris palju varu veelJJ Lase aga rõõmsalt edasi! Hoiame pöialt!:) Ja jõudu oli aga jalad tulitasid, 2 rigi jooksu 2 ringi kõndi. Mingi hetk sain I podi, peris lahe. Palusin Eesti sülti, Karuks istus vangitornis...

Priit: Jõudu, küll varsti läheb kergemaks

10.h jalad olid juba piisavalt valusad et mitte pöiaga tõugata, selleks ajaks olin aga i-podi käsitsemise käppa saanud ja leidsin uusi lugusid. Avasatasin et kui lugudele kaasa vilistan siis suudan joosta. Hapnikuvõlg mu arm:)

. Õnneks ei olnud ka teistel selle vastu midaggi vaid pigem tervitati minu vilistamist kui üht tänuväärset nähtust. Üks rootslane kelle seljale oli jookse väga imelikult kirjutatud- jogg.se oli ka omas mullis oma playeriga ainult kahju et meil sama plaat ei mänginud J. Kena sõnum tuli ka . Heleen Vennikas: Tubli Kristjan! Rõõm näha, et kenasti edasi liigud! Varsti muutub see kõik järjest imelisemaksJ Keha läheb Transsi, pulsss läheb alla ja võid ükskõik kui kiiresti ja ükskõik kui kaua edasi joostaJ Pea selle murdepunktini vastuJ veidi hiljem ka Pille: Kristja: Väga tubli ! Esimesd 70 on juba koos. Edasi läheb lihtsamaks! Heleen ja Pille.’

Ootsin – ootasin seda transsi...

11. h oli valu ja vaev. Lihased enam ei kuuletunud, nii läbi olid klopitud pöiavõlv käis laks ja laks vastu maad. Ei aidanud isegi külmageel ea vilistamine. Veetsin vähemalt 15 min massazilaual. Öeldi vaid et reiepealsed on veidi pinges, peale seda oli veel hullem. Terve 4 ringi 1 h SUPER. Isegi Erxi ergutus mis jõudis hilinenul minuni : 9 h joostud ja 82 koht. Nüüd tuleks lõpuspurdiga alustada! Põlv üles ja käed käima! Seegi ei aidanud mind edasi, Betoon oli teinu oma töö. Vabandan Transsi ei suutnud ära oodata. Järgnesid hoobid sealt kust poleks osanud neid oodata. Heleen Vennikas : tubli – tubli ilusa ühtlase tempoga jooksed edasi! Ma olen ka vahel nii teinud seal joostes, et 55 min jooksen ja siis luba korraks mõne minuti istumispausi, siis jälle 55 min jooksen ja jälle korraks... lõpuks avastad, et ilma istumista on veel lihtsam joosta:D Go-Go! Su transsi jõudmine on juba lähedal.

Ei saanud mina enam midagi aru, mis jooksmisest ta räägib, joosta oli nii valus et viimastest jooksu sammudest oli vist möödas tund, ja transs oli kauge unelm nagu jaanipäeval päris päkapikud.

Sellele järgnes hea õpetus, mille peale oleksin pidanud ise varem tulema, nagu imeväel nad olidki korraldajate laua. Heleen Vennikas : Seda ka et ära unusta rosinaid süüa – need annavad palju energiat või pastat- see on ka heaJJ.

13. h Teine pööre. Suutsin ennast uuesti jalule ajada sest eelmine kord oli hea kui sai ümber pöörata. Suutsin Liisule meelde tuletada et uus plakat on vaja üles panna. Smile, god damn , SMILE! Aga ei, 2,7 km suutsin kuidagi Metallica toel läbida. Ajusoppi jäi vaid lause There is nothing real, but pain now! Ja ei mingit Transsi. Suutsin end veel nii palju utsitada et ärgates oleks ka kõige halvema tahtmise korral 100 km võimalik. Massaaz ja IceGeel Ja nii ma uinusin, jumal tänatud. See ei olnud väsimuse uni , see oli uni läbi valu. Ainuke kurb asi oli see, et nagu magavale Minnile õlu suhu ei jookse ei tooud ka Mati meelevallas „jooksjatele“ tervitusi.

Palusin Liisul end peale 5te üles ajada, et eks siis paista kas minus on veel seda tantsu tahet. Eesmärgiks oli püürdeks jalul olla. Liisu aga ei andnud rahu ja nii ma olingi pöördeks jõudnud teha 4 ringi mille sees ära juua hommikukohvi ja veidi närida. Aga iialgi ei tohi unustada t vaenlane ei maga!

Nii se paraku oli, et pidin hommikukohvi juues tunnistama et Joosep oli must vahepeal möödunud tervelt 8 ringiga.

Nii see ülejäänud „võistlus kulgeski, ei olnud aega enam puhata.“ Player kõrva ja suisa jooksma.vähemalt ca 3 h jooskul oli see võimalik. Väljas tuiskas J. Liisu ja Timmo ja isegi Joosep magasid. Kui olla nii tuev et ärka hommikul kell 4.30 ja asud otsejoones jooksma ilma sammugi kõndimata. siis oled sa une ära teeninud, ausõna.

Kui Joosep uuesti Mati hõlmast eemaldus pidi ta paraku pettuma. Olin tast jällegi möödunud: Ta ju ei teadnud et vastane ei maga J.

Hommiku oli jooksu poolest mõnus vähemalt esimesed paar tunnikest, väike vile ja värk, kuid postiljon pold ammu käinud L. See tegi meele mõruks.

Kuid siiski 21 tunnil kauaoodatud sõnumid. Kaili: Hommik! Väga tunli oled olnd! Pea lõpuni vastu..

Ja Pille Vennikas Kristjan ! õnnitlused – esimene 100 km on seljataga. Nüüd läheb ainult kergemaks Peeter, Hellen, Pille.

Aga ei läinud...

Mind painas ainult püstitatud min eesmärk 120 pluss km.

Teadsin et kui edasi rühin siis ca 30 min enne aja täistiksumist on see käes.

Joosepki ühines minuga, ja nii me siis reipalt sammusime.

Tähistasime jooksuringiga tema 100. Km . Laulsime Sirts oli siredat ja Makulatuuri jne.

Meil oli lõbus.

Postiljoni aga ei tulnud , käisime tsekkasime laokil olevaid kirju age ei midagi, nõudsime lõpuks Timmolt ja Liisult kirjatükke. Nad said nendea hakkama. Viimane neis 2h ja 39 minutit õlleni.

Krt kus see alles motiveeris. Ja siis veel lisa pauk, nii kui oleks rüütliks lüüdud: Heleen Vennikas Palju Õnne, oled jõudnud ultrajookjate sejja! Nüüd on üle jäänud veel jalad kõhu alt välja võtta ja hea tulemus teha! Wipiii!

Õnneks on Hea tulemus väga suhteline.

24. h alguses täitsin läbi masohistliku valu 2. Väikse eesmärgi 24. Tunnil joosta. – terve ringi.

Ca1. 25 min enne lõppu. Otsustasn teha viimase Boxi ja geeli ning „võiduka lõpuni“.

Joosep oli mu2 4. H alguseks juba hüljanud. Tugev nagu ta oli, tema jooksis, mina tatsusin, lonkasin. Viimane pinge langus oli 120 km kukkudes.

Aga seda ma poleks küll osanud oodata et viimase 10 min alguse läks tempokõnniks. Korraldajad plaksutasid vahet pidamata ja 3 min enne lõppu hakkas sõna otseses mõttes lõpuspurt. Kõige kiiremad ringi uskuge või mitte tegin ma päris lõpus. Mina ntx ei usuks.

Kui see asi lõppes oli küll hea tunne.

Peris hea oli 3 kolksu järel avada laual mind 24 h oodanud sõber SASS ja lasta sel hea maitsta.

Dussi alla 5. Koha saanu 213,9 km lbinud Ailar Nirgiga vesteldes ütlesin välja et ei usu et ma kunagi sellist asja veel teeks. Pole minu jaoks. Nüüd juba kui saan ise potil käia ja trepist üles-alla, on juba tunne et teeks korra vähemalt veel aga proffessionaalsemalt.

See pole koht kus Funnida.

Igatahes tänud kaasaelajatele ja toetajatele. Ning teadmiseks et ühe väga kurva seiga jätsin kirjutamata. Nimelt ühes boxis unustasin peale sokivahetust kiibi peale panna. Ja tabloo juures rigi lõpetades.... , tea ei tea kui valus see veel oli.

Ahjaa, aga küsimusele vastus: MIKS KA MITTE :)

statistika http://www.kotikone.fi/pjh/running/misc/e24_stat_2011.htm

pildid: http://picasaweb.google.com/endurance.ultrarunning/E24h2011?feat=flashalbum#5567581306955348514

Pildigalerii