JOKA - Järvamaa orienteerujad
12. talimängud Haanjas
Kirjutas Priit Poopuu   
Esmaspäev, 04 Märts 2013 10:49

Tulemused

Pildigalerii

 
Talvine laulupidu
Kirjutas Siku   
Reede, 22 Veebruar 2013 17:57

Eelmisel aastal soetatud klassika varustus lubas sel aastal esimest korda seada sammud Tartu maratonile.

 

Üritus toimus 17.veebruar 2013. Stardijoonel oli u 6000 suusasõpra, kes kõik võtsid ette 63km pikkuse teekonna Otepäält Elva lähistele.

Nagu ikka, jäädakse paar päeva enne kauaoodatud sündmust haigeks.  Neljapäev õnnestus külma saada ja reedel polnud häält enam alles, kurk valus, nohu ka ja pea imelik. Kasutasin tervenemiseks kõikvõimalikke rahvatarkusi, mitte startimisest ei tahtnud kuuldagi. Pühapäeva hommikuks õnnestus saavutada konditsioon, kus häält küll polnud, kurk ka veel veidi valus kuid muidu enesetunne hea.  Nii sai sõit otepääle ette võetud.

Startida tuli mul esmaosalejana tagaumisest reast, mis oli päris omapärane kogemus. Teadsin, et alguses palju passimist enne sõitma saamist. Olin selleks valmis ja see mind ei häirinud. Esimene huvitav kogemus oli esimesel laskumisel.  Mõtlesin, et huvitav, miks inimesed ei liigu. Kõik seisavad. Kui jõudsin laskumise äärele avanes vaatepilt, kus kukuti igal pool, mäest alla sõideti sahkasendis, suusajäljest polnud midagi alles. Vot nii saabki mäest alla aeglasemalt liikuda kui ülesse. Natuke naeru ja põikeid ning sain kadudeta teekonda jätkata. Huvitav kogemus oli veel ühel laskumisel, kus ees olev meesterahvas hakkas tasakaalu kaotama ja tõusis püsti ning laiutas keppidega üleradade. Kuna mul häält polnud, tuli natuke akrobaatikat kasutada, et mitte kukkuda. Kepiteravikke  hoiti ka tihti üleval, õnneks mida kaugemale jõudsin, seda vähemaks selliseid inimesi jäi.

Minu jaoks aeg seisis Matu ja Ande vahemik, sõidad ja sõidad aga kohale ei jõua. Enesetunne läks üsna halvaks, lisaks veel kõht ka tühi. Harimägi tuli ootamatult, ei pannud seda tõusu väga tähelegi. Ilmselt oli asi olematus tempos ja rahvamassis. Harimäest alla oli aga päris meeldiv lasta, rajal oli juba ruumi. Enne Andet olin just mööda saanud Katrin Vinkelist. Tervitasin ja sõitsin edasi. Andes sõin ja jõin mõnuga. Avastasin et rosinakukkel maitseb hea! Veetsin seal üsna kaua aega. Uuesti sõitma hakates läks enesetunne juba paremaks ja naer tuli suule.  Läks kuskil 5 minutit enne kui uuesti Katrini kätte sain. Rajale oli tekkinud rohkem ruumi, sai juba vabamalt sõita. Lõpp lähenes kiiresti. Meeldiv oli näha Liisut Meegaste mäel, kes hoolega kaasa elas. Energiat tuli kohe juurde :) Minu jaoks läks raja lõpp kuidagi kiiresti. Ületasin oma algset lootust, milleks oli heal juhul alla 6h sõita. Meeldiv oli ka, et lõpus ei olnudki nii raske, kui olin ette kujutanud. Siit moraal: tapab tempo mitte distants!

Kokkuvõttes täitsa nauditav sõit. Ebameeldiva poole pealt tuleks mainida ka inimeste hirmus suur vajadus alati sisekurvis sõita, seda ka tagaotsas. See oli päris tüütu. Nii kui sellest aru sain, kasutasin mina vastupidi väliskurve, kust sai edukalt inimestest mööduda.

Lisaboonus: Tartu maraton tagab hea une mitmeks päevaks!

Kui võitjad läbisid raja 2 tunni 45minutiga, siis kõige vastupidavam rahvasportlane aga 9h14’

 

Me klubi rahvas platseerus aga vahepeale:

64.  Ilmar Udam 3h1’53’’  (10.maraton)

154. Kaarel Kallas  3h10’38’’ (5.maraton)

514. Margus Pirksaar 3h30’14’’ (esimene maraton)

865. Margus Marrandi  3h43’56’’ (5.maraton)

1451. Raivo Pellja  4h2’22’’ (5.maraton)

1621. Kaido Ruul  4h7’34’’ (8.maraton)

1683. Tiit Tähnas 4h9’5’’  (esimene maraton)

1698. Pilvi-Heli Vettik 4h9’35’’  (6.maraton)

1726. Vallo Vaher  4h10’28’’  (8.maraton)

1751. Andres Minn   4h11’21’’ (12.maraton)

2133. Toomas Marrandi 4h22’48’’  (2.maraton)

2805. Erki Pellja  4h43’29’’  (esimene maraton)

2849. Peeter Poopuu  4h44’23’’  (esimene maraton)

3542. Aimur Raudsepp  5h3’58’’  (19.maraton)

4180. Sigrid Ruul 5h23’54’’  (esimene maraton)

5757. Kalmer Keevend 6h57’28’’  (23.maraton)

Vabandust, kui keegi märkimata jäi.

Spordirajal kohtume!

 
Suusa-o tiitlivõistlus Madonas pakkus emotsioone
Kirjutas Siiri   
Esmaspäev, 18 Veebruar 2013 15:30

Euroopa- ja maailmameistrivõistlused erinevatele klassidele said kokku Madona lähistel Lätis. Meie väike Eesti sai 13.02 euroopa meistritiitli - Doris Kudre ja maailmameistrivõistluste hõbeda - Daisy Kudre N20! Noored tegid o-ajalugu! Senini olevat Eesti medalisaak aastatekaugusel ja poiste kanda - Markus Puusepp ja teatemeeskond.

Sai võitjate sõitu ja emotsioone pildistada, kaasa elada, lippu lehvitada, rõõmust kiljuda ja tegijatega põgusalt suheldagi. Küsisin Daisylt, mis oli edu pant: jalad, ülakeha või pea? Sain vastuse „Mõistus“. Tüdrukute ema küll väitis, et ega ilma jõusaali kangideta ikka hakkama ei saa. Mul on vastu panna arvutiklahvid.

Läti kõrgeima tipu lähistel asuva võistluspäeva võistluskeskuses oli kauni liugleva suusasammuga mäkke kulgevaid noori küll kena vaadata, aga kahjuks metsa raja äärde kedagi ei lasta ja videokaameraid ka kaasa ei anta. Mis seal tegelikult ees ootas, võisin kogeda peale noorte sõitu veteranide suusa-o MM ’i rajale minnes. Kaua suusa-o’ga tegelenuna tuli selle päeva rajal tavatult erinevaid mõtteid ja tundeid. Vanurid lasti targalt viimastena küll rajale, et oleks ohutum, aga noortevägi oli selleks ajaks oma tasemejäljed ette kujundanud. Kohati vaatasid vastu meetrised vonklevad rennid, kust tuli nimetus stiilis teokiirusel üles saada. Laskumistel oli tarvis valmis mõelda kurvilise renni suund radade lahknemisel. Rennlaskumistel ja äkilistel pööretel tuli laskumistehnika nõrgal valdajal potsatada hange, haarata puutüvest, istuda suuskadele või suusad alt ära võtta ja kõnnisammul edasi minna. Kõige olulisem oli hoiduda kellegagi kokku põrkamast samasuunalisel rajal. Mõistus ja tunded tegelesid alles ehmatustega ja ei suutnud raalida välja õiget sõidusuunda – on ju hea vabandus oma vigadeks! Pehmes hanges külili olles tuli koomikana meelde meie lasteaia liikumisõpetaja juhised lastele: „Katsu suusad kõigepealt kõrvuti saada!“ Kord kaarti vaadates märkasin, et mu suusk on nõlval paindes nagu vibu! Mitu korda tänasin mõtteis oma suuski ja keppe, et nad valule vastu panid! Aga see on ju MM, mitte külavõistlus! Muidu äkki ei eristakski!

Kõike seda üleelanuna olen vaimustuses ja hindan meie suusa-o tegijate võimekust! Ja meie Evely on nende seas - andekas, tubli ja südikas! Tema juba naljalt ei kuku. „See ongi ju suusa -o!“ hõiskab ta hasartselt. Miks see minu puhul rohkem ukerdamisena välja tuli!?

Teine võistluspiirkond oli laskesuusatamiskeskuses ja nendel radadel sai tagasi eneseusu, et oskan ja jaksan ikka suuskadel ka püsida ja mingit suusatehnikatki arendada. Pilvigi ehk poleks neil laiadel suusaradadel kirunud oma nõrkust jälle kellelegi mangumisele alla anda, et võistlema tulla. See oli siis vanuritele preemiaks esimese päeva katsumuste eest!

Üllatusena tuli punktide rohkus: 21KP-d 5,5km-sel rajal. Oleks nii meilgi - tuli selline õhkav mõte!

Siinkohal tahaksin aga kõiki rajameistreid, -planeerijaid, korraldajaid kiita-tänada! See töö, mis tuleb teha metsaraiujana, vigursaanijana radadel ja laua ääres mõttetöö tegijana, on ikka väga töömahukas ja tänuväärt!!! Tihti vaid vabatahtliku tööna! Et ala on ka piisavalt rahanõudev, siis väärivad kiitust ka noortesporti toetavad sponsorid, projektikirjutajad, rahastajad, treenerid ja vanemadki.

Seekordne Eesti suusa-o koondis oli 18liikmeline, väga kenas uues Ilvese dressis, kus toetajatena peal ka meie klubi Vello ja Andrese logod. Meeldiv oli kogeda, et koondisel olid kõik tingimused võistluspäevadeks kenasti valmistuda. Tasuks pidasid nad kannatlikult ja motiveeritult vastu nädalajagu võistlusi. Viimase võistluspäeva teatetraagika, kus Evely jättis ühe punkti vahele 2. kohal olles, oli muidugi kurvastav, sest hõbe oli täitsa käeulatuses.

Medal ei jäänud siiski JOKA-l tulemata, sest vanaemal klassis W55 õnnestus siiski tähelepanu niivõrd koondada, et isegi 21KPd õigesti läbida ja kahe päeva aja kokkuvõttes saada

MM pronksi. Vastaseid oli 4 riigist kokku vaid 9, mis oli muidugi väike pettumus. Esimese päeva hindeks paneksin 3- ja teisel päeval 4­+. Kokku sain harjutada suusa-o oskusi 5 päeva järjest, et rahuldada oma o-nälga, olla tervislikult värskes õhus ja saada hulgaliselt muljed tiitlivõistlustelt kaasaelajana.

Kuna naistepäev pole kaugel, siis meesorienteerujatel võiks mõni soe sõna või mõte varuks olla, sest Eesti noorikud-naised olid seekord EM ja MM medalivõitjad: Daisy Kudre, Doris Kudre, Ingrit Kala, Mirja Virve, Saima Värton ja allakirjutanu ning Evely oli spindis 10!


 

 
EMV suusa-O sprinditeade Savernas
Kirjutas Priit Poopuu   
Esmaspäev, 04 Veebruar 2013 17:47

Pildigalerii

 
Minu mõttelend
Kirjutas Siku   
Esmaspäev, 10 Detsember 2012 20:44

 

Inimese tervis koosneb füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest komponendist. Ka spordis on kõik tahud väga olulised. Sellest ainult ei piisa, et sa oled kiire jooksja. Tippsooritusel on veel eriti oluline, et iga pisiasi oleks paigas. On tarvis veidi õnne ja kehas peab valitsema harmoonia.

Sa lähed starti, sa ei mõtle midagi. Sa tead et sa suudad. See on hea vormi tunnus. Milleks karta millegi üle, mida sa muuta ei saa. Teiste jooksu Sina muuta ei saa. Lähed jooksed metsas nii kuidas sa kõige paremini suudad. Ei mingit kõhklemist.Selle tulemusena on rahulolu pakkuv tulemus. Boonus on muidugi see, kui suudad ka kõiki teisi võita.

 

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Järgmine > Lõpp >>

Lehekülg 1 / 20

Küsitlus

Kes on orienteeruja?
 

Kes on lehel?

Saidil on 4 külalist